Arvutid on meie elu lahutamatu osa. Paraku pole arvutid kunagi täiesti töökindlad ning suuremaid või väiksemaid vigu tuleb ikka ette. Liiati võib mõne arvuti puhul kohata veidraid iseärasusi. Täna vaatamegi, millised neist vigadest ja iseärasustest eriti levinud on ja mis nende taga tegelikult peitub.
Tuleb tõdeda, et põhiliselt esitatakse küsimusi Windows’i operatsioonisüsteemi kohta. Seega on järgnev artikkel suunatud peaasjalikult Windows 7 ja ka Windows XP ja Vista kasutajatele. Arvestades nende operatsioonisüsteemide kasutajate üüratut hulka, on see ka loomulik.
Mida aeg edasi, seda enam pakutakse meile võimalust kogu oma digitaalse “elu” kolimise võimalust Internetti. Nüüd on sellele rongile hüpanud ka Google, nimetades teenust Google Drive’iks, pakkudes kasutajatele tasuta 5GB online-mahutatavust. Mida Google Drive täpsemalt võimaldab ja kuidas seda kasutada, sellest kohe lähemalt.
Pilveteenustest on Digitark ennegi rääkinud: “Dropbox - hoia faile mugavalt internetis!“
Kaua tehtud kaunikene
Esimesed kuuldused Google plaanist hakata pakkuma failihoiustamise pilveteenust jõudsid avalikkuse ette juba 2006 aastal. Kuid vahepeal jõudsid Google’st ette mitmed suurfirmad, sealhulgas tuntumatest Apple iCloud, Microsoft SkyDrive ja muidugi Dropbox.
Erinevatel ajaperioodidel on valitsenud arvutitööstuses erinevad trendid. Paar-kolm aastat tagasi leidsid arvutitootjad, et tavakasutaja ei vaja superjõudsat sülearvutit ning niimoodi sündiski uus sülearvutite standard netbook. Kerge ja väike sülearvuti, mis sobis ideaalselt netis surfamiseks ning inimestega suhtlemiseks. Nüüd on käes ultrabookide ehk imeõhukeste arvutite kord särada.
Apple taas trendilooja
Vaatama pisikesele, kuni 10 tollisele, ekraanile ning veidi kokku surutud klaviatuurile oli notebooki võimalik kasutada ka loengute konspekteerimisel ja/või esitluste loomisel. Kõik senine aga muutus aastal 2011, kui Apple tuli välja oma uue ultraõhukese Macbook Airiga. Ekraan 13,3 tolli, kaalu veidi rohkem kui 1,3 kg ning mis kõige tähtsam, uuel Airil ei olnud enam paksust ollagi – hingede juurest kõigest 17 mm.
Varsti on tehnoloogiaekspertide hinnangul käes aeg, kus tahvelarvutitesse saab üle kanda enamik paberõpikute materjale. Parimal juhul hakkab iga päev kooli kaasavõetavate õpikute hulk kahanema, sest tahvelarvutid asendavad. Aga kuidas puutub siia iTunes U? Seal on Apple poolt loodud suurel hulgal kursuseid ja õppematerjale sisaldav õppekeskkond, mis samanimelise (iTunes U) rakenduse läbi on kasutatav Apple nutiseadmetes.
iTunes U rakenduse näol on meil olemas toimiv näide sellest, kui lihtsalt ja loogiliselt saab õppematerjale esitada digitaalses formaadis kaasaegsetes nutiseadmetes.
YouTube on maailma suurim videokeskkond, mis ilmselt ei tohiks küll enam kellelegi üllatusena tulla ja millest kõik on vähemasti kuulnud. Antud keskkonda saab iga registreerunud kasutaja ka oma videoid lisada. Kuidas seda täpsemalt teha ja millised on võimalused, sellest täna ülevaate annamegi.
YouTube’i kujunemislugu
YouTube’i asutasid 2005 aasta alguses kolm meest: Steve Chen, Chad Hurley ja Jawed Karim, kes olid varasemalt ka PayPal’i palgal. Videojagamiskeskkonna idee sündis pärast Chen’i juures peetud õhtusööki, milles Karim ei saanud osaleda. Ometi sooviti lihtsat ja kiiret võimalust jagada Karimi’ile antud õhtusöögil üles võetud videoid.
Loodetavasti ei leidu inimest, kellele vähemalgi määral ei meeldiks muusika. Õige pala õigel hetkel on see, mis paneb täiskasvanud mehed nutma ja naised naeratama. Samas ei ole tee helilise naudinguni sugugi nii lihtne kui arvata võiks ja valik helitehnika maastikul on kahtlemata silmipimestav. Järgnevas lühitutvustuses kompana üht väikest nurka sellest ja kirjeldan kõrvaklappe kui üht kõige personaalsemat viisi muusika nautimiseks.
Alustame lühiülevaatega järgmistest kõrvaklappide liikidest.
USB ja HDMI kaablid on saanud meie igapäevasteks kaaslasteks. Pea kõik kodused väikevahendid – digifotokad, videokaamerad, nutitelefonid, pleierid – on varustatud vähemalt ühega eelpool nimetatutest ning samad liidesed leiame nii teleritel kui ka arvutitel. Kaabel on kindel ning ühenduskiirus piisav.
Muutusteks ei näi olevat põhjust, aga ometi arendavad mitmed tootjate rühmad uusi juhtmevabasid tehnoloogiad. Miks nad olemasolevate standardliidestega siis rahul ei ole?
Hoolimata sellest et ka varasemalt olid tahvelarvutid põhimõtteliselt olemas, tuli umbes kaks aastat tagasi Apple turule oma iPad nimelise seadmega, ning koos selle ettevõtmisega lõi tegelikult alles tahvelarvutite turu. Nüüdseks, kui iPad on jõudnud teise põlvkonnani, ning ka teised tootjad on hoolega sarnaseid aparaate valmistamas, oleks paslik nimetatud seadmete omaduste ning võimalustega ka Digitargas pisut lähemalt tutvuda.
Seadme olemus - suur nutitelefon?
Vahest on kõige lihtsam tahvelarvutit kui seadet kirjeldada suure nutitelefonina.
Üha rohkem on hakanud silma torkama sigri-migrina tunduvad kastikesed linnapildis, ajalehtedes ja veebis – tegemist on QR-koodidega. Mis on nende otstarve ja mida nendega teha saab, vaatamegi nüüd lähemalt.
Mis on QR-kood?
QR-kood (lühend sõndest Quick Response) on edasiarendus triipkoodist, millega on võimalik kiirelt ja mugavalt edasi anda informatsiooni. Algselt võeti QR-kood kasutusele Jaapani autotööstuses, et lihtsamini ja kiiremini tuvastada tootmisliinil ringlevaid autoosasid. Nüüd on QR-koodi kasutamine levinud massidesse ning seda kasutatakse üha rohkem näiteks turunduskampaaniates.
Aastasadu on inimkond unistanud tasuta energiast. Unistamast ei keela küll keegi, aga reaalses elus on tarvis elektri eest endiselt maksta. Tihti me ei tea, kas ja millele energia kulub. Teen artiklis ühe laborikatse näitel ülevaate, kuidas ja mille abil kodust energiakulu mõõta?
Kodused meelelahutusseadmed – AV-ressiiverid ja kodukinod, telerid ning projektorid, digiboksid, DVD ja Blu-ray mängijad muundavad kasutatud energia pildiks ning hääleks ja pakuvad niiviisi suurel ekraanil korraliku heliga kinoelamust. Need moodustavad üsna suure osa meie kodusest elektrienergia tarbimisest.
Android operatsioonisüsteem on muutunud tohutult populaarseks. Üheks populaarsuse põhjuseks on väga suur hulk erinevaid rakendusi ehk app‘e, mis täidavad väga erinevaid ülesandeid. Tihtipeale tekib aga küsimus, et miks selliseid rakendusi arvutis ei ole? Siiski, leidub võimalus, kuidas Android rakendusi Windows’i keskkonnas kasutada. Kuidas seda teha, vaatame kohe lähemalt.
Mis on Android, saad ülevaate artiklist: “Android nutitelefon - millised on selle seadme võimalused?“.
Bluestacks - rakenduste mängija
Antud tarkvara on otseselt mõeldud käivitama Windows’i keskkonnas rakendusi, mis on valmistatud Android nutiseadmetele. Alustamiseks ei peagi tegema midagi muud, kui vaid rakenduse Windows’i keskkonda alla laadima. Ava installer ning salvesta rakendus endale meelepärasesse kohta või jäta vaikimisi kausta.
Isekirjastamine veebis on üha populaarsemaks muutuv viis oma kirjatöö avaldamiseks. Kui eelmises selleteemalises postituses keskendusin veel arenduses olevatele tulevikuperspektiiviga beeta-versioonidele, siis siinsest saab lugeda juba inimeste poolt hästi omaks võetud ja edukalt toimivatest isekirjastamise platvormidest.
Hulganisti võib neid muidugi leida inglisekeelsena, aga ka siin ei ole Eesti läänemaailma vallutavatest trendidest päris maha jäänud. Ka meil on täiesti toimiv ja aktiivses kasutuses olev sait olemas. Kõigist neist nüüd üks-haaval lähemalt kirjutangi.
Hiljuti lõppes maailma suurim tarbeelektroonika mess CES 2012 Las Vegases. Toon Digitarga lugejateni uudised, kuhu poole meie koduelektroonikaseadmed ning tehnoloogiad suuna võtavad.
Telerid - OLED, 3D ja netiühenduse võidukäik!
Alustame mõõdult suurimate seadmetega elik teleritega. Jätkub 3D ja internetiühendustega telerite võidukäik. Kuid oma osa on ka uuematel tehnoloogiatel – OLED, 4K ja Super Hi-Vision.
Nii LG kui Samsung näitasid messil 55-tolliseid OLED telereid. Aastat kolm tagasi tõi Sony välja esimese OLED-teleri, aga sellel oli ekraani suuruseks vaid 11 tolli. OLED (Organic Light Emitting Diode) tehnoloogiat võib võrrelda plasmaekraanidega, sest mõlemad ekraanitüübid tekitavad ise valgust. Ja seda erinevalt LCD- ja LED LCD-tehnoloogiast, kus on vajalik tagantvalgustus.
2010 aasta lõpus ilmus areenile uus kontoritarkvarapakett, mis kannab koondnimetust LibreOffice. Seejuures on tegemist täiesti tasuta tarkvaraga kõigile, ja mis põhineb vaba lähtekoodi põhimõtetel. Tänaseks päevaks on jõutud 3.nda versioonini. Kuidas on aga selle võimalused ja kasutusmugavus võrreldes suurima konkurendiga? Uurime järgi.
Ajalugu
LibreOffice sai alguse pärast seda, kui Oracle ostis ära Sun Microsystems ettevõtte. Nimelt olid ettevõttega seotud grupp inimesi, kelle ülesandeks oli OpenOffice’i arendamine ja käigus hoidmine. Kuna OpenOffice’i projekti vabavaraline tulevik sattus Oracles’le kuuludes kahtluse alla, otsustasid needsamad inimesed jätkata oma tööd väljaspool kommertstavasid.
Millised võimalused on inimesel, kes soovib mõnd oma proosateksti, luulepõimikut, novelli vms avaldada? Koostöös kirjastusega võtab kirjatöö ilmutamine autorilt vähem vaeva, on mugavam ning riskid jäävad kirjastuse kanda, aga autorile on see mõnevõrra vähem tulus. Kui aga ise vastutada ja raamat omal käel välja anda, on risk finantsiliselt küll hävida, kuid samas ka võimalus teenida avaldatud loomingult paremat tulu.
Kirjatööd omal käel välja anda ei ole tänapäeval enam kuigi keerukas. Seda tänu e-raamatute ajastule! Kõik käib paari hiireklikiga. Selleks on inglisekeelses kultuuriruumis hulganisti võimalusi, ja ega ka Eesti siin enam maha jää. Mõned platvormid on juba sisse töötatud ja toimivad edukalt, mõned on aga veel beeta-versioonidena. Viimastele siinses postituses keskendungi.
Aasta vahetamisel on hea pöörata pilk tulevikku ja vaadata, mida toob tehnoloogia valdkonnas 2012. aasta. Eks täpse vastuse saab aasta lõpus, kuid viimastel nädalatel on hulgaliselt avaldatud erinevaid kirjutisi sellest, mis saab toimuma digiseadmete, tarkvara, mobiilide ja veebiteenuste osas. Kogusime ka Digitarga lugejatele kokku rea viiteid põnevatele tulevikku vaatavatele kirjutistele.
Mashable: 2012. aasta 5 peamist tehnoloogiatrendi
Maailma üks tunnustatumaid tehnoloogiaportaale Mashable toob lugejateni 5 nähtust-teenust, mis peaks 2012. aastal suuremat võidukäiku tegema. Toon välja kolm huvitavamat nendest.
Android’ist rääkides jääb tihti hoomamatuks, mis selle nutikatele seadmetele mõeldud operatsioonisüsteemi taga ikkagi peitub. Täna püüame Digitargas kirjeldada, milleks on Android suuteline ja kuidas sellest viimast võtta.
Digitark on varemgi Android’ist kirjutanud: “Mis on Android ja kus seda kasutatakse?” ja “Milliseid operatsioonisüsteeme kasutatakse mobiiltelefonides?”. Lisaks ka teemakohased artiklid, mida viitame vastavas lõigus.
Android ja arvuti
Ainult Androidiga varustatud nutitelefon ei tähenda veel seda, et kohe on varnast võtta kõikvõimalikud teenused ja lahendused. Ennekõike annab Android nende jaoks realiseerimisvõimaluse. Teenuse kasutamine eeldab jällegi registreerimist või vähemalt sisse logimist. Lohutusena, tegemist on õnneks vaid ühekordse tegevusega, sest edaspidi toimub automaatne andmevahetus.
Nutitelefonid on leidnud oma koha igapäevakasutuses ja nutikad mobiilikasutajad oskavad sellist mitmekülgset abimeest vääriliselt hinnata. Lisaks puutetundlikule hea värviga ekraanile, wifile ja muudele lisavõimalustele, võluvad enamik nutitelefone kasutajaid suure hulga rakendustega. Neid rakendusi telefoni salvestades, saab iga kasutaja kohandada seadme just enesele sobivaks töö- ja vabaaja veetmise vahendiks.
Androidi ja Apple jaoks on rakendusi juba täna väga palju ja see arv suureneb iga päevaga. Viimase kahe näite puhul võime rääkida mitmesajast tuhandest rakendusest.
Selles kirjatükis ei pane ma nutitelefoni rakenduste pakkujaid edetabelisse mitte olemasolevate rakenduste arvu järgi. Selle asemel vaatan hoopis üle need võimalused, mis on meile antud nutitelefonidele mobiilirakenduste valmistamiseks ja nutitelefoni kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks. Näidiseks tegin Digitarga rakenduse!
Iga-aastasel Berliinis toimunud IFA messil sai ülevaate, millised on trendid nii nö musta kui valge kodutehnika osas ehk messil on näha ja katsuda nii arvutid, telerid kui ka külmikud, föönid ja tolmuimejad. Toon ka Digitarga lugejatele ülevaate suundadest, mis meid kodutehnika arengus lähiajal ees ootab.
3D on tulnud, et jääda
Kui veel eelmisel aastal tundus, et 3D on lihtsalt teleritootjate turundusnipp pakkuda kodukasutajale ilma sisuta midagi uut, siis 2011. aasta mudelid näitavad väga head 3D telepilti ning SmartTV pakub ka 3D sisu.
Oktoobris ilmus Microsoft’i poolt Windows Phone 7-le üle viiesaja uuenduse, mida nüüd nimetatakse nimega Mango. Vaatame üle, milliseid põnevamaid uuendusi antud pakett juurde toob?
Windows Phone 7-st oleme Digitargas ka varem juttu teinud, artiklis “Alternatiiv Androidile – Windows Phone 7?”
Metro kasutajaliides
Tegemist on Microsoft’i poolt loodud disainikeelega suhteliselt originaalse lähenemisega ülevaatliku töölaua mulje loomiseks.
Selle peamiseks ideeks on Tile’ide ehk pildiplaatide paigutamine ekraanile. Neil võib kujutada erinevaid infokilde, mis annab võimaluse saada paremat ülevaadet seal taga sisalduvast.
Lisa kommentaar
Trackback
Aasta vahetamisel on hea pöörata pilk tulevikku ja vaadata, mida toob tehnoloogia valdkonnas 2012. aasta. Eks täpse vastuse saab aasta lõpus, kuid viimastel nädalatel on hulgaliselt avaldatud erinevaid kirjutisi sellest, mis saab toimuma digiseadmete, tarkvara, mobiilide ja veebiteenuste osas. Kogusime ka Digitarga lugejatele kokku rea viiteid põnevatele tulevikku vaatavatele kirjutistele.
Vanemad postitused
